Avastasin kord teatrisse minnes, et sobivat, ning meelepärast kotti kuhu vajaminevaid asjakesi panna,nagu polegi. See meenutab seda lugu, et kapp on riideid täis, aga selga panna pole loomulikult midagi... Nojah, õiget kotti ka polnud. Sealsamas teatris võtsin vastu otsuse ,et teen ise koti ja nimelt vildin. Nunovildin.
Kasutasin musta pitsi ning valget villa (see meenutab saaremaa mulda,kus pisukese musta mulla vahelt ikka kive valendab).Et pisut edevam oleks tikkisin pärast natuke helmeid ka sekka.
Varem tehtud kott on pisut suurem.
Inspiratsiooniks olid novembri ilmad- taevas külm sinine ,üksikud tähed juba säramas(valge naturaalne siidikiud sinisel taustal),ning päikese kuma roosakas punaselt( koti vooder on punasest villaloorist tehtud).
Lõpetuseks,maa peale tagasi,mõned prossid- nõelvilditud -kivid (naturaalne kivi ka pildil).
No comments:
Post a Comment