Aasta pimedaim aeg

                         Et oleks ikka väike valgus paistmas, mis aitaks edasi !

Mõista , mõista , mis see on?
Kõigepealt on kaugelt paistmas vaid roheline kuma.
Järjest  lähenedes  aga  eristuvad silmale  igihaljad  puud.

 Maapind on heitnud endalt kihiti oma pealmised rüüd, paljastades silmale oma heledamat palet.

 Seistes meie ees ,  moodustunud  juba aegade alguses...

 Oma sisemuses varjab ta palju aardeid.

Ilusat jõuluaja algust!

Ehe

Roos on roos .

ˇ

 Järgnevate ehete juures kasutasin üht vana pitsi, minu vanaema nooruspäevilt.

 Talletasin tema kunagise näpu(nõela)töö keraamikasse.

 Et säiliks veel kaua-kaua. 

  Midagi  minevikust  tulevikku.

                                                 Lisandid hõbedast .

                                         Muster on mõlemal küljel.

Vintage hõngu

Ehted.    Vahelduseks.

Jäädes küll sama materjali juurde; et siis taas miskit keraamilist.

Koos,erinevad valgusolud pisut mängivad.

Keraamika

        Seekord  jälle keraamika.  Üks vaas, mis valmis juba kevadel,
osana   lõputööst .
 Jäljendasin    sellel  vaasil lammimulda, millele on aegade jooksul ladestunud  palju erinevaid kihte .

  
Värskas ,Setu Talumuuseumis  asuvas puupõletusahjus   põletatud  :                        .
lisaks ka kõrva-ilu.

 Kauss  on oma sisu saanud ahjust-selline matt must.   Oleneb, kuhu nõu satub ahju pakkides,
sellest tingitult ei tea kunagi,mis üllatusi ahju avades võib  eest leida.

Setu mustrid Setumaalt

Läksin metsa,kaasa võtsin valge lina.Peas olid mõtted setu pitsidest ja muidugi sellest hõbedakuhjast,mida setu naised endal kannavad.

                                                    Minu ,,setu pits,,.

Tassid

Kui mu mälu mind ei peta,oli kord üks muinasjutt kolmest karust.Nad elasid majas,kus kõik oli erinevas
suuruses- suur ,keskmine ja väike.  Kui mina sattusin aga täiesti esmakordselt kedra taha, hakkas minu sõrmede vahelt tulema tasse just sinna karuperre - ikka suurem, siis väiksem  jne.
Kokku sai tasse lausa seitse.
Tassid ise on põletatud ka erilisemalt ,kui muidu - puupõletusahjus. Glasuur on tekkinud tänu soolale,
ja hõbedasära on lisaboonus eriliselt ahjult.

Mullapirrukestest

Mullapirrukesed on võimalik oma silmaga üle vaadata M-galeriis, Pärnus.

Mullapirruke

Tutvustan pisut oma tillukest kollektsiooni, mis sündis kiindumusest mulla ja keraamika vastu.
Mullal on oma tingmärgid, millega tähistatakse erinevaid lõimiseid - liiv, saviliiv,liivsavi ja savi. Seda märgistust olengi kasutanud vastavalt looduse seaduspärasustele.
Nime panin kokku vanasti kasutusel olnud joonepirrukestest -
triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Selleks mähiti värvilised lõngad pulgakesele (joonepirrukesele) kindlas järjekorras ja võeti see näidisena kaasa. Mõned naised olid ümbruskonnas tuntud osavate joonepirrukeste seadjatena.
Tänapäevaseid joonepirrukesi võib kohata Heli blogis - http://villatee.blogspot.com

Kuna oma ehetes kasutan looduse poolt antud mustreid,millel oma järjekord, siis
selline see mullapirrukese sünd oligi!




Need ehted sobivad ka meestele ; ning kandmiseks ka tavatumalt(kandes endas küll möödunud aegade hõngu,mil puusal alati tarvilik tarbeese(ehe) oli).



Sõrmused on ikka maa märkidega ja kombineeritud nendest märkidest




Sõrmuste kuju juures on näha minu sõle-lembust, mõnel rohkem,mõnel tagasihoidlikumalt




Komplekt prossist ja sõrmusest




Mullapirruke, kõrgkuumus.



Kokku on põimunud Villu, muld ja vaseline

Hansapäevad

Keset palavaid linnatänavaid ergastava puhkpillimuusika saatel möödus üks vahva nädalalõpp.
Seekord möödusid Tartu Hansapäevad minu jaoks pisut teisest vaatevinklist - seda vaadet jagangi teiega : )

Muinasaja hõngu

Olen juba ammu tahtnud kasutada seda viikingite aegset traadipunumist ehetes.Tegin topeltpunumist,mis jääb palju kenam kui ühekordne, ning otsad said kokku joodetud.
Teine käevõru on jämedamast traadist , ise keeratud rõngastest ,siis rõngad hopsti kokku pandud ning lõpuks mõlemad ehted ka ära oksüdeeritud.

Sama soojaga sai tehtud ka mu esimesed hoburaudsõled:

Õitsev ehe

Veel pisut heegeldatud roose. Kõrvarõngastele lisasin ka metallist silueti ; roose pole ju kunagi liiga palju :)

Viltimine

Avastasin kord teatrisse minnes, et sobivat, ning meelepärast kotti kuhu vajaminevaid asjakesi panna,nagu polegi. See meenutab seda lugu, et kapp on riideid täis, aga selga panna pole loomulikult midagi... Nojah, õiget kotti ka polnud. Sealsamas teatris võtsin vastu otsuse ,et teen ise koti ja nimelt vildin. Nunovildin.

Kasutasin musta pitsi ning valget villa (see meenutab saaremaa mulda,kus pisukese musta mulla vahelt ikka kive valendab).Et pisut edevam oleks tikkisin pärast natuke helmeid ka sekka.

Varem tehtud kott on pisut suurem.

Inspiratsiooniks olid novembri ilmad- taevas külm sinine ,üksikud tähed juba säramas(valge naturaalne siidikiud sinisel taustal),ning päikese kuma roosakas punaselt( koti vooder on punasest villaloorist tehtud).

Lõpetuseks,maa peale tagasi,mõned prossid- nõelvilditud -kivid (naturaalne kivi ka pildil).

Lilleline kevad

Praegu on imeilus aeg, kõik õitseb ja õhk on täis linnulaulu...
Ka ehted,mida kevade nautimisel kanda, on lillelised.

Tutvustus

Üpris sageli ,kohtudes uute inimestega ,küsitakse meilt-kes sa oled ja kust sa tuled?

Vastuseks suudad sa eeldatavasti soravalt ja kiiresti ennast identifitseerida aga

sellised küsimusedvõiks panna meid tõesti mõtlema enda üle -kes ma siis olen?

Mitte need stampvastused ega rollid ,mida elus mängime, või oleme elu jooksul omaks võtnud,vaid,kes sa sisimas oled?

Tõe äratundmine ei pruugigi nii kerge olla...

Sisimas oleme paljuski seda,mida meie vanemad on meile õpetanud,ja nende vanemad neile ja nõnda ,lõpmatu aeg tagasi - sealt me tulemegi ja need me olemegi...

Lubage mul end tutvustada minu juurte kaudu-

minu vanavanemad:

Karl ja Ida:

Marie:

Üks pilt ütleb ju rohkem kui tuhat sõna.

Siin tegin ma pildiülekannet keraamikal.See on üpris uimastav tegevus,sest abivahendina sai kasutatud atsetooni.Peale eelpõletust on kasutatud angoobi ja lausa 4 glasuuri.

Üks oluline loodusvara

Juba mõnda aega on ta minu meeli köitnud.
Mitte vaid seetõttu,et ta vajab kaitset,et tegemist on suuresti taastumatu ja kompleksse loodusvaraga.
Kahjuks inimtegevus kahjustab seda üha enam...

Ta on habras ja sõmer ning elu- ja toitekeskkonnaks valdavale osale biosfäärist.

Millest jutt käib?


Siin on üks vaba tõlgendus, vormistatud keraamikasse.

Oluline loodusvara ,millest jutt käis, on muld.

Meenutus karneoolist

Ränidioksiid.Poolläbipaistev või punakaspruun kaltsedon.Kõvadus 6,5-7 Mohsi skaala järgi,nagu paljudel poolvääriskividel,millest peaaegu enamik on SiO2 . Selline meenutus koolitundidest...

Tagasi juurte juurde

Kaaruspaelast käevõru,vask kaitseks ehetes ja arhailine mulgi kiri poolnahkköites. Ja see killuke rahvusromantikat on nunovilditud sallil.

Just esiisade tarkus on tugevaim tiib, mis mehe Kuule ja maailma lõppugi viib!