Mullapirrukestest

Mullapirrukesed on võimalik oma silmaga üle vaadata M-galeriis, Pärnus.

Mullapirruke

Tutvustan pisut oma tillukest kollektsiooni, mis sündis kiindumusest mulla ja keraamika vastu.
Mullal on oma tingmärgid, millega tähistatakse erinevaid lõimiseid - liiv, saviliiv,liivsavi ja savi. Seda märgistust olengi kasutanud vastavalt looduse seaduspärasustele.
Nime panin kokku vanasti kasutusel olnud joonepirrukestest -
triipmustreid käidi üksteiselt eeskujuks võtmas. Selleks mähiti värvilised lõngad pulgakesele (joonepirrukesele) kindlas järjekorras ja võeti see näidisena kaasa. Mõned naised olid ümbruskonnas tuntud osavate joonepirrukeste seadjatena.
Tänapäevaseid joonepirrukesi võib kohata Heli blogis - http://villatee.blogspot.com

Kuna oma ehetes kasutan looduse poolt antud mustreid,millel oma järjekord, siis
selline see mullapirrukese sünd oligi!




Need ehted sobivad ka meestele ; ning kandmiseks ka tavatumalt(kandes endas küll möödunud aegade hõngu,mil puusal alati tarvilik tarbeese(ehe) oli).



Sõrmused on ikka maa märkidega ja kombineeritud nendest märkidest




Sõrmuste kuju juures on näha minu sõle-lembust, mõnel rohkem,mõnel tagasihoidlikumalt




Komplekt prossist ja sõrmusest




Mullapirruke, kõrgkuumus.



Kokku on põimunud Villu, muld ja vaseline

Hansapäevad

Keset palavaid linnatänavaid ergastava puhkpillimuusika saatel möödus üks vahva nädalalõpp.
Seekord möödusid Tartu Hansapäevad minu jaoks pisut teisest vaatevinklist - seda vaadet jagangi teiega : )

Muinasaja hõngu

Olen juba ammu tahtnud kasutada seda viikingite aegset traadipunumist ehetes.Tegin topeltpunumist,mis jääb palju kenam kui ühekordne, ning otsad said kokku joodetud.
Teine käevõru on jämedamast traadist , ise keeratud rõngastest ,siis rõngad hopsti kokku pandud ning lõpuks mõlemad ehted ka ära oksüdeeritud.

Sama soojaga sai tehtud ka mu esimesed hoburaudsõled:

Õitsev ehe

Veel pisut heegeldatud roose. Kõrvarõngastele lisasin ka metallist silueti ; roose pole ju kunagi liiga palju :)

Viltimine

Avastasin kord teatrisse minnes, et sobivat, ning meelepärast kotti kuhu vajaminevaid asjakesi panna,nagu polegi. See meenutab seda lugu, et kapp on riideid täis, aga selga panna pole loomulikult midagi... Nojah, õiget kotti ka polnud. Sealsamas teatris võtsin vastu otsuse ,et teen ise koti ja nimelt vildin. Nunovildin.

Kasutasin musta pitsi ning valget villa (see meenutab saaremaa mulda,kus pisukese musta mulla vahelt ikka kive valendab).Et pisut edevam oleks tikkisin pärast natuke helmeid ka sekka.

Varem tehtud kott on pisut suurem.

Inspiratsiooniks olid novembri ilmad- taevas külm sinine ,üksikud tähed juba säramas(valge naturaalne siidikiud sinisel taustal),ning päikese kuma roosakas punaselt( koti vooder on punasest villaloorist tehtud).

Lõpetuseks,maa peale tagasi,mõned prossid- nõelvilditud -kivid (naturaalne kivi ka pildil).

Lilleline kevad

Praegu on imeilus aeg, kõik õitseb ja õhk on täis linnulaulu...
Ka ehted,mida kevade nautimisel kanda, on lillelised.