Pastlad

             Võililledest pärga on küllap kõik millalgi teinud ja kandnud.

                 Need ajad,mil Läänemere kallastel jalavarjudena vaid pastlaid kanti 

on talletunud ajalukku.

   Pastlategemise tarkusi õppisin Egge juhendamisel.

Lubage esitleda,minu esimesed pastlad:

Kuna rukkilille on looduslikult kasvavana järjest raskem leida,

 võilille jagub aga kõigile, siis peaks see pilt küll rahvuslikku kategooriasse sobituma ;)

Kaardid

    

Seekord vaid pildid.

 

Kollased liblikad ja ...draakoni silmad

Kevad on tore, päike paistab ja liblikad lendavad. Esimese kevadise liblika nägin juba nädal aega tagasi ära.
Kollase...
Sellest või millestki muust mõjutatult, tegin ühe kaardi nooremale tütarlapsele, kellele
 loodetavasti meeldib veel ohtralt roosat ja muidugi liblikaid!

  

Roosid keerasin krepp-paberist, ning liblikatele lisasin mustrit templiga.

Kaardi sisse tegin lisavahe, kuhu saaks raha peita, ning väikese tasku kingitusele.

Kõik kohad said liblikastatud.

Liblikahaldjas on ka ise värvitud .

Tasakaaluks liblikatele, sai kaardi taskusse peidetud draakoni silm.

Ehted ja pakend

 

Komplekt hematiidiga.

                           Ja, et seda ilu paremini üle anda, tegin ka tagasihoidliku,
                                                 ruumilise pakendi-kaardi.

Õnneks on vähe vaja

Miks peaks küll valima õnne ja õnnetuse vahel?

Parem juba õnn või topeltõnn!

Topeltõnn kõrva ja kõigele heale avatud!

Helmed on katedraali lihviga,hästi armsad.

Millalgi talve alguses sattusin sellisele õdusale õhtupoolikule,

kus oli võimalus kasutada igasugust vana ja sekka ka uut träni, et sellest miskit omanäolist luua.Träni laialiseletatult tähendab karpide viisi nööpe, pitse-satse ,paelu,

pabereid ja muidugi ka vanu tapeete.Kui sellise ahvatluse peale veel rahulikuks sai jääda, siis , et pea lõplikult sassi ajada toodi lagedale ka sametiga kaetud karpe

ja midagi oli ju veel, aga mina olin juba kadunud hing....

Ühesõnaga, proovisin seal minagi...

                                     Pärast tuunisin oma isiklikest pitsivarudest
                                    poekraamile(karbile) ka rohkem hinge sisse.

                 Aga ega see paberiõhin nii kergelt mööda lähe, mulle tundub,
                                         et olen saanud uue pisiku!
             

Väljasõit

Käisin koos KT2 grupiga tutvumas-proovimas viltimismasinat Viljandis.

Kahel ülemisel pildil on näha proovitööd, kus igaüks sai oma nurgakese, ning mis

ühes tükis masinasse läks.Alumistel piltidel on juba valmis tükid  omanikud leidnud.

                           

                    Oma nurgakesel proovisin siidikiude, takku, sojakiude,
                     ning armsaid väikseid villapallikesi,mis kõik viltusid kenasti.
                               Soja oli väga meeldiv üllatus.

Edasi läksime Heimtalisse,Anu Rauaga kohtuma.

Esimese asjana võitis minu südame see laudlina.

Niplispitsiga.Imeilus!

pits lähemalt

                                         

                            Mütsid, omal ajal Rootsi läinud,
                            nüüd ringiga kodukanti tagasi jõudnud.

                         Kampsun, mille ema on teinud  lapsele oma sokkidest,
                         et lapsel soe oleks.

Igal asjal on oma lugu.

                                       

Prossid

Talvel ihkab silm vahepeal ka miskit värvilist.

Seekord oli oranz just see, mis näppu jäi.

Pakutrükitud kukeke sai peenvillast vunki juurde,

ilma villase lisandita oleks talvises karguses ehk liiga kõhe olla...

Valged prossid on nõelvilditud, ning pärlid peale tikitud.

Need prossid aga on paberitöö tulemus.

Talvine valguse ja varjude mäng on ka pildile trüginud...

Helkur koti külge- nõelvilditud südamik, natuke nõelatööd ja heegeldamist.